Kai ja Epp tegutsevad.

Olid mul ühed kilekad v midagi sellist. Vanad, aga truult mind teeninud kuni ükskord kummardasin, kuulsin, et käis "Kärrrrdi" ja tundsin, et tagumik on järsku külma käes.. Ktsusin.. Terve käesi mahtus august sisse!! (Pilte paraku pükstest pole, liiga suur tegutsemistuhin oli).

Kui ma reisin lastega, siis asjade jaoks on olemas seljakott. Ei näe parim välja, kuid on ütlemata praktiline (pisem mul tihti kõhu peal).
Kuid vahel juhtub, et pean liiklema ka üksi ja siis küll ei tahaks seljakotti kasutada. Kaasas tuleb kanda aga pool elu ja tavalistest käekottidest jääb väheks. Üks kott, mis oleks sobinud, on aga oma aja ära elanud..
Häda ajas härja kaevu!!
Nõnda siis tegin omale koti. Ja vat, mis juhtub, kui hakkad hommikul peale, absoluutselt ei mõtle, mida sa teed ja kuidas ja mis välja kukub. :P

See kott on napakas, ausõna! :P
Säärtest said esi-ja tagakülg. Ettepoole õmblesin kangaribasid. Nii, kuis jumal juhatas. 2-3 kordselt. Mõtlen, et kui nüüd kott pessu pista, siis läheb vast veel ägedamaks.
Tagaküljele õmblesin omamoodi sahtliks või taskuks pükste ülemise eesmise osa - koos selle taskutega. Ja lukk endiselt avaneb. :P


Koti sangaks sai mingi vana koti sang. Ja koti külgedele panin selle kangariba, mis oli püksi allääres. Koos trukkidega. Et kui tahtmine tekib, saab suu koomale panna. Hetkel tunnen, et peaks siiski mingi nööbi v asja panema, et kui kotisuu on kinni, siis ikkagi käsi sisse ei pääseks. Ja kui ka trukid valla on, siis asjad väga välja ei kukuks. Näis, kas on aega täna sellega veel tegeleda, idee on küll juba olemas.


Ja mis sai pükste tagumikuosast, kus tagataskud? See läks sisse vaheseinaks. Taskutesse mahuvad ilusasti mobiil ja rahakott. Sellest küll pilti pole, sest võimatu oli pääseda nii sügavale kotti.
Üks jõudis juba kommenteerida, et sinna kotti mahuvad naabriantsu sohilapsed ka ära! :P Ei tea, kuid rpüeraal, selle juhe, hügieenitarbed, vahetusriided, telefon, rahakott, fotokas mahtusid küll ära - lähen nädalavahetuseks Tallinna puhkama. Ja lõpuks ometi on koht, kuhu kõik asjad ära panna mõnusasti. :D

Õmbluskvaliteediel hetkel väga rõhku ei pööranud, seega ärge sellepärast minuga pahandage. Ma veidi lausa tahtsin, et see robustne oleks, sattusin mingi aeg vaatama poes olevadi asju ja mõtlesin siis kisada. Aga ei kisa, avaldasin hoopis nõnda meelt. Järgmine kord viitsin ja oskan ja tahan olla juba hoolikam. :)
Aga kott mulle meeldib. Loodetavasti on meil koostöö pikk ja rõõmus. :)

Poja üks sallkrae oli välja veninud ja teine hargnes otsast ja oli muidu koledaks läinud...
Inspiratsiooni sain siit: http://happyhooks.blogspot.com/2008/10/lesson-learned.html
Aga meil on mingi mereröövliteema üleval ja siis tahtsin teha kolmnurkset salli.
Selliseid, nagu Anniki tegi, tahan ka ikka teha.

Palmikud hakkasid hirmsasti meeldima. Kinnitub kahe nööbiga. Lõng on kaltsukast pärit.
Ehk valmib müts kah sama mustriga.

Rebekkale oli vaja kindaid. Ja mul hinge peal kunagi nähtud Maru kindad. Nii hirmsasti olen soovinud proovida neid nupukuhilaid järele teha, kuid ei osanud nuppe teha.
Otsustasin lapse kinda peal ära proovida. :P

Meil on üks pisipisikene foorum, kus koos on pisike seltskond, kes on väga armsaks mulle saanud. Sellepärast me selle foorumi lõimegi, et see armas seltskond neti vahendusel kuskil kohtuda saaks..
Ja seal oli sügispaki vahetus. Mina sain toreda ülesande, ühe Kadi, kes on tõeliselt soe ja päikest täis inimene.

Leidsin Moda ajakirjast ühe mustri, mis hirmsasti meeldis (hetkel ajakirja pole käepärast, ei saa öelda, millises täpselt) ja otsustasins eda proovida. Isiklik väljakutse oli olemas, sest endiselt ma selliseid skeeme kardan.
Kuid kartus oli asjatu. Neid randmesoojendajaid oli lausa lust kududa!
Ja Kaid ütles, et nüüd on tal hea soe hommikul autosõitu alustada. :)