Kuusevaibast erikrdipopp seelik!!!

Peaks HIngerõõmule tegema. :p

Kai ja Epp armusid seentesse!

Olgu öeldud, et ma küll sõin seeni, aga ainult siis, kui muud väljapääsu polnud.

Eelmine aasta korraks mõtlesin, et võiks proovida ise teha, et äkki tuleb siis hästi välja ja hakkab meeldima, kuid mõtteks see jäigi.

See aasta aga ema leidis kodukandist kukeseene kasvukoha (haruldane värk sealkandis) ja siis sain elus esimest korda võiga praetud kukeseeni. Nämm-nämm!

Läksin ka ise kukeseenele. Ja juhtus, et kuna mu HIngerõõm unistas kaua juba seenepitsast, siis seda ma tegingi.

Pitsapõhja leidsin SIIT. Superhea muide, kindlasti võtan just selle retsepti ka edaspidi kasutusele.

Kopeerin siia ka. Qsti blogis on muide kõik asjad superhead, mis mina proovinud olen.

Taigen:
1tl suhkrut
1 dl käesooja vett
1pk kuivpärmi (ise kasutasin 25g värsket)
450-500g nisujahu
1 1/2tl soola
1 1/2dl käesooja piima

Lahusta suhkur vees, lisa pärm ja sega. Lase 10 min soojas kohas seista. Sega suures kausis jahu soolaga ja tee keskele süvend. Vala süvendisse piim ja pärmisegu. Sõtku ühtlaseks ja tee taignast pall. Venita ja voldi tainast kahekorra. Jätka seda umbes 10 minutit kuni tainas on piisavalt sitke vetruv. Lase soojas kohas rätikuga kaetult kahekordseks kerkida. Vala kerkinud tainas jahusele lauale ja sõtku samamoodi läbi kui enne kerkima jätmist.

Peale seda kaotasin pitsale tomatipasta, võiga ja sibulaga praetud kukeseened), praetud hakkliha (vähese tomatipastaga ja maitsestatud), juustu, kuubikuteks tükeldatud tomatid, hapukurgid ja paprika ning poolikud oliivid.

Pistsin ahju, kui oli kõik helepruun, panin törts riivjuustu veel peale ja ootasin, kuni kõik on kuldpruun.

Kuubikuteks ma polegi enne neid vidinaid lõiganud, seda tegi Hingerõõm ja see on superhea mõte, nii on maitsed ühtlasemalt jaotunud..

Kui saaks veel kukeseeni korjama.. ;)

PS: Tegelikult teen käsitööd ka. AGa lihtsalt 100% pildistamisvalmis asju pole veel ja mõnda asja ei saa näidata, sest omanik pole kätte saanud.

Kohtumiseni!

Vanast särgist uus

Üks särk, mis Stockholmist toodud mulle. See on eriline, sest see oli esimene koht, kuhu Hingerõõmuga reisisime. Ja linn ise on imeilus!

Särk aga oli täiesti tavaline, kuid sellest polnud hullu. Olen veidi käppa harjutanud ja lõpuks julgesin särgile käärid sisse lüüa ja veidi triibulist kangast, mis juba aastaid seisis, lisada.

Tulemus on pildil näha.

Mulle meeldib!

Minu vanast kleidist Rebekkale uus seelik

Olin väike plika, kui mul oli selline kleit.

Paraku tulid sellele plekid ja pesus need välja ei tulnud.

Nüüd pööningut koristades jäi see kleidike näppu ja nii tast seelik saigi.

Rebekkale hirmsasti meeldib, muudkui lehvitab ja kerutab sellega. Mulle meeldis samamoodi väiksena sellega keerutada.

Nõgesed ja rabarberid

Lehttaina vahele sai pandud piimanõgese lehti ja õisi, maitseaineid(sool, pipar, petersell, pune) ja juustu. Pealt määritud munaga.

Sai tehtud muretainas (1 muna, 3 sl suhkrut, 1 sl soola, 100 grammi küpsetusmargariini, 3 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit) ja see surutud ümmargusse koogivormi. Peale said piimanõgele seled ja õied, hakitud murulauk (oleks võinud panna veidi vähem nõgest ja juurde hoopis hakitud mugusibulat), maitseained (pipar ja sool) ning juust ja hapukoor ühe munaga.

Parim rabarberikook, ausõna! http://www.kokaraamat.ee/retsept.php?cat=7&id=1368

Maailma parimad rabarberimuffinid! http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3089

Jäin nende kõikide kokkamistega ülimalt rahule.

Lapsepõlves olen söönud nõgesesalatit ja see on kõik. Küpsetama innustas aga J. Olivier. Võib juhtuda, et teen seda veel.

Rabarber on tavaliselt minu jaoks liiga hapu, aga nendes küpsetistes IDEAALNE. Ja ma pole ainuke, kes nii arvab. Lapsed nõuavad jälle ja jälle neid, lihtsalt liiga head, et mitte süüa (pluss see on ikakgi parem, kui komm!). Varsti peab rabarberipõõsastele puhkust andma. :D

Arto nokats

Veidi ebaõnnestunud värk. Aga esimene sellelaadne katsetus.

Rebekka sünnipäevakingitus

Aah, kuidas mulle see kleit meeldib!

Teine kleit, mida püüdsin kududa, esimene jäi pooleli (sest reisil olles kadus esitükk ära ja lõngast, mille ise olin värvinud, ei piisanud, et teha uus esitükk).

Sai Rebekkale sünnipäevaks.

Materjal (Phildar Ysatis) on hästi mõnus suvine, sain kaltsukast, kulus seda mingi 300 grammi. Kudusin umbes nädala.

Olen rahul, hirmsatmoodi. Paelades on mitu auku, seega kasvamisruumi on palju, nööbid kollased. Rebekkale endale ka hirmsasti meeldib.

Muide, Arto pole jäänud ka ilma, sai heegeldatud nokamütsi ja krokodilliga t-särgi. Aga nendest korralikud pildid on veel tegemisel. Artole hirmsasti meeldib emme tehtud asju kanda (Rebekkale ka, kuid ta ei oska seda sõnadega veel väljendada). Mul on selle üle hea meel.

Teismeeani, mis see arvatavasti muutub, on õnneks kaua aega. :D

Pildid lõpuks lisatud. :P

Rebekkale fliiskomplekt (ja heegeldatud müts)

Rebekka vajas ühte fliiskomplekti. Tumedat, et kerge määrdumine kohe silma ei karjuks. Noh, et saaks ikka rahus mütata õues.
Leidsin Pere ja Kodu ajakirjast ühe mõnusa lõike. Kõik oligi mõnus, kui välja arvata kaelaauk. Lapse pea ei mahtunud läbi. Juba mitmes kord on Pere ja Kodu lõigetega nii!! Ottobre lõiked kipuvad aga liiga laiad olema. Nii ma ei teagi, kust ideaalseid lõikeid saada. :( Ottobre ajakiri on vähemalt inspireeriv. :D

Igaljuhul pidin kaelaauku suuremaks lõiama ja sinna laelad leiutama. 

Rebekkale tegin ka ühe suvemütsikese. Neid arvatavasti tuleb veel.

Et ikka teada oleks, mispidi pükse tuleb jalga panna.

Kaelaehe

Ma olen juba mitu aega MarianneS fänn. Huviga ootan tema postitusi ja ammutan inspiratsiooni.
Siiani polnud julgenud midagi teha, eile tuli selline kihk peale, et teeks midagi. Ei suutnud otsustada, millist suuremat projekti alustada, seega mõtlesin, et teen mõne väiksema enne.
Üritasin Mariannet liiga palju mitte kopeerida, kuid ise ei julenud esialgu miskit katsetada. Pealegi vaatasin Briti supermodelle ja ei mõelnud üldse, mida ten, käed lihtsalt heegeldasid.
See on siis käesoojendus. Ma arvan, et neid tuleb veel. Peenemast niidist, pärlitega jne. Aga alustuseks mõnus. Lihtne ja erk.

Lõngajääke, mida hävitada, on palju. (6)

Taaskord stringid! Meestele! Ära vaata, kui oled nõrganärviline!

Üks tore tuttav vandus (täiesti kaine peaga kusjuures, eesti mehe kohta üllatav) mulle silma sisse, et tema on nõus stringid jalga ajama, et saaksin pilti teha.

Nii ma siis tallesünnipäevaks sellised tegingi.

Tegin enda arvates targa peaga väikesed muudatused, uid tundub, et need tegid asja kehvemaks.

Ja kui õige päev kätte tuli, siis vapper mees tegi, mis lubas!
Paraku polnud ta eriti nõus sellega, et kui ma stringivabriku avan, et siis mulle püsivaks modelliks tuleks. Seega ootan modellihakatisi! Iseid on põnevaid, millised need stringid olla võiks. :P



Ma päris tagant pilti üles ei pane, muidu jääte puhta pimedaks! :p

PS. Modelliks pole mu hingerõõm! :P

Kirke kleit

Mul on üks väike sõbranna Kirke. Vahva laululind ja tantsulõvi. Ja ta sai endale kleidikese. asutatud on vanu kleidijuppe ja järelejäänud kangatükikesi.

Nokaga müts

Juba ammune tegu tegelikult. Ja tegin ikka pikka aega ka. Hoogu võtsin veel kauem.
Kudusin allääre kahekordselt, kudusin noka ilusasti sisse ja nõnda selle allääre kokku, et pärast õmblema ei pidanud (mõne pistega kinnitasin noka omale kohale).
Hoogu võtsin nii kaua, sest õpetused pealiskaudsel vaatamisel tundusid keerulised. Ja meesterahva peaümbermõõt ikka nii suur. :P

Kuid tehtud ta sai ja kõik oli palju lihtsam, kui algselt tundus. Novita Wool oli lõngavalikuks. Superhea lõng. Ja sisse läks vana nokamütsi nokk. Ainuke asi, et kuskile alläärde peaks lisama kumminiidi, sest sai veidi lai siiski ja teiseks kardan, et venib liiga välja. Sel talve lõpul ei õnnestunud mütsi kanda, sest müts sai megasoe. See vist tähendab seda, et puuvillasest lõngast v millestki peaks sügisel uue tegema lisaks. Mulle ei meeldi külmal ajal paljaspäiseid vaadata. :P