Thursday, September 24, 2009


Peaks HIngerõõmule tegema. :p

Monday, September 07, 2009


Olgu öeldud, et ma küll sõin seeni, aga ainult siis, kui muud väljapääsu polnud.

Eelmine aasta korraks mõtlesin, et võiks proovida ise teha, et äkki tuleb siis hästi välja ja hakkab meeldima, kuid mõtteks see jäigi.
See aasta aga ema leidis kodukandist kukeseene kasvukoha (haruldane värk sealkandis) ja siis sain elus esimest korda võiga praetud kukeseeni. Nämm-nämm!
Läksin ka ise kukeseenele. Ja juhtus, et kuna mu HIngerõõm unistas kaua juba seenepitsast, siis seda ma tegingi.

Pitsapõhja leidsin SIIT. Superhea muide, kindlasti võtan just selle retsepti ka edaspidi kasutusele.
Kopeerin siia ka. Qsti blogis on muide kõik asjad superhead, mis mina proovinud olen.

Taigen:
1tl suhkrut
1 dl käesooja vett
1pk kuivpärmi (ise kasutasin 25g värsket)
450-500g nisujahu
1 1/2tl soola
1 1/2dl käesooja piima

Lahusta suhkur vees, lisa pärm ja sega. Lase 10 min soojas kohas seista. Sega suures kausis jahu soolaga ja tee keskele süvend. Vala süvendisse piim ja pärmisegu. Sõtku ühtlaseks ja tee taignast pall. Venita ja voldi tainast kahekorra. Jätka seda umbes 10 minutit kuni tainas on piisavalt sitke vetruv. Lase soojas kohas rätikuga kaetult kahekordseks kerkida. Vala kerkinud tainas jahusele lauale ja sõtku samamoodi läbi kui enne kerkima jätmist.

Peale seda kaotasin pitsale tomatipasta, võiga ja sibulaga praetud kukeseened), praetud hakkliha (vähese tomatipastaga ja maitsestatud), juustu, kuubikuteks tükeldatud tomatid, hapukurgid ja paprika ning poolikud oliivid.

Pistsin ahju, kui oli kõik helepruun, panin törts riivjuustu veel peale ja ootasin, kuni kõik on kuldpruun.

Kuubikuteks ma polegi enne neid vidinaid lõiganud, seda tegi Hingerõõm ja see on superhea mõte, nii on maitsed ühtlasemalt jaotunud..


Kui saaks veel kukeseeni korjama.. ;)


PS: Tegelikult teen käsitööd ka. AGa lihtsalt 100% pildistamisvalmis asju pole veel ja mõnda asja ei saa näidata, sest omanik pole kätte saanud.

Kohtumiseni!

Wednesday, July 01, 2009

Üks särk, mis Stockholmist toodud mulle. See on eriline, sest see oli esimene koht, kuhu Hingerõõmuga reisisime. Ja linn ise on imeilus!

Särk aga oli täiesti tavaline, kuid sellest polnud hullu. Olen veidi käppa harjutanud ja lõpuks julgesin särgile käärid sisse lüüa ja veidi triibulist kangast, mis juba aastaid seisis, lisada.
Tulemus on pildil näha.
Mulle meeldib!


Olin väike plika, kui mul oli selline kleit.

Paraku tulid sellele plekid ja pesus need välja ei tulnud.
Nüüd pööningut koristades jäi see kleidike näppu ja nii tast seelik saigi.

Rebekkale hirmsasti meeldib, muudkui lehvitab ja kerutab sellega. Mulle meeldis samamoodi väiksena sellega keerutada.

Monday, June 22, 2009



Lehttaina vahele sai pandud piimanõgese lehti ja õisi, maitseaineid(sool, pipar, petersell, pune) ja juustu. Pealt määritud munaga.

Sai tehtud muretainas (1 muna, 3 sl suhkrut, 1 sl soola, 100 grammi küpsetusmargariini, 3 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit) ja see surutud ümmargusse koogivormi. Peale said piimanõgele seled ja õied, hakitud murulauk (oleks võinud panna veidi vähem nõgest ja juurde hoopis hakitud mugusibulat), maitseained (pipar ja sool) ning juust ja hapukoor ühe munaga.


Maailma parimad rabarberimuffinid! http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3089

Jäin nende kõikide kokkamistega ülimalt rahule.
Lapsepõlves olen söönud nõgesesalatit ja see on kõik. Küpsetama innustas aga J. Olivier. Võib juhtuda, et teen seda veel.

Rabarber on tavaliselt minu jaoks liiga hapu, aga nendes küpsetistes IDEAALNE. Ja ma pole ainuke, kes nii arvab. Lapsed nõuavad jälle ja jälle neid, lihtsalt liiga head, et mitte süüa (pluss see on ikakgi parem, kui komm!). Varsti peab rabarberipõõsastele puhkust andma. :D



Veidi ebaõnnestunud värk. Aga esimene sellelaadne katsetus.



Thursday, May 21, 2009


Aah, kuidas mulle see kleit meeldib!
Teine kleit, mida püüdsin kududa, esimene jäi pooleli (sest reisil olles kadus esitükk ära ja lõngast, mille ise olin värvinud, ei piisanud, et teha uus esitükk).
Sai Rebekkale sünnipäevaks.
Materjal (Phildar Ysatis) on hästi mõnus suvine, sain kaltsukast, kulus seda mingi 300 grammi. Kudusin umbes nädala.
Olen rahul, hirmsatmoodi. Paelades on mitu auku, seega kasvamisruumi on palju, nööbid kollased. Rebekkale endale ka hirmsasti meeldib.



Muide, Arto pole jäänud ka ilma, sai heegeldatud nokamütsi ja krokodilliga t-särgi. Aga nendest korralikud pildid on veel tegemisel. Artole hirmsasti meeldib emme tehtud asju kanda (Rebekkale ka, kuid ta ei oska seda sõnadega veel väljendada). Mul on selle üle hea meel.
Teismeeani, mis see arvatavasti muutub, on õnneks kaua aega. :D



Pildid lõpuks lisatud. :P



Rebekka vajas ühte fliiskomplekti. Tumedat, et kerge määrdumine kohe silma ei karjuks. Noh, et saaks ikka rahus mütata õues.
Leidsin Pere ja Kodu ajakirjast ühe mõnusa lõike. Kõik oligi mõnus, kui välja arvata kaelaauk. Lapse pea ei mahtunud läbi. Juba mitmes kord on Pere ja Kodu lõigetega nii!! Ottobre lõiked kipuvad aga liiga laiad olema. Nii ma ei teagi, kust ideaalseid lõikeid saada. :( Ottobre ajakiri on vähemalt inspireeriv. :D


Igaljuhul pidin kaelaauku suuremaks lõiama ja sinna laelad leiutama. 

Rebekkale tegin ka ühe suvemütsikese. Neid arvatavasti tuleb veel.

Et ikka teada oleks, mispidi pükse tuleb jalga panna.



Ma olen juba mitu aega MarianneS fänn. Huviga ootan tema postitusi ja ammutan inspiratsiooni.
Siiani polnud julgenud midagi teha, eile tuli selline kihk peale, et teeks midagi. Ei suutnud otsustada, millist suuremat projekti alustada, seega mõtlesin, et teen mõne väiksema enne.
Üritasin Mariannet liiga palju mitte kopeerida, kuid ise ei julenud esialgu miskit katsetada. Pealegi vaatasin Briti supermodelle ja ei mõelnud üldse, mida ten, käed lihtsalt heegeldasid.
See on siis käesoojendus. Ma arvan, et neid tuleb veel. Peenemast niidist, pärlitega jne. Aga alustuseks mõnus. Lihtne ja erk.

Lõngajääke, mida hävitada, on palju. (6)

Wednesday, April 08, 2009

Üks tore tuttav vandus (täiesti kaine peaga kusjuures, eesti mehe kohta üllatav) mulle silma sisse, et tema on nõus stringid jalga ajama, et saaksin pilti teha.

Nii ma siis tallesünnipäevaks sellised tegingi.

Tegin enda arvates targa peaga väikesed muudatused, uid tundub, et need tegid asja kehvemaks.

Ja kui õige päev kätte tuli, siis vapper mees tegi, mis lubas!
Paraku polnud ta eriti nõus sellega, et kui ma stringivabriku avan, et siis mulle püsivaks modelliks tuleks. Seega ootan modellihakatisi! Iseid on põnevaid, millised need stringid olla võiks. :P



Ma päris tagant pilti üles ei pane, muidu jääte puhta pimedaks! :p

PS. Modelliks pole mu hingerõõm! :P

Tuesday, April 07, 2009

Mul on üks väike sõbranna Kirke. Vahva laululind ja tantsulõvi. Ja ta sai endale kleidikese. asutatud on vanu kleidijuppe ja järelejäänud kangatükikesi.


Juba ammune tegu tegelikult. Ja tegin ikka pikka aega ka. Hoogu võtsin veel kauem.
Kudusin allääre kahekordselt, kudusin noka ilusasti sisse ja nõnda selle allääre kokku, et pärast õmblema ei pidanud (mõne pistega kinnitasin noka omale kohale).
Hoogu võtsin nii kaua, sest õpetused pealiskaudsel vaatamisel tundusid keerulised. Ja meesterahva peaümbermõõt ikka nii suur. :P

Kuid tehtud ta sai ja kõik oli palju lihtsam, kui algselt tundus. Novita Wool oli lõngavalikuks. Superhea lõng. Ja sisse läks vana nokamütsi nokk. Ainuke asi, et kuskile alläärde peaks lisama kumminiidi, sest sai veidi lai siiski ja teiseks kardan, et venib liiga välja. Sel talve lõpul ei õnnestunud mütsi kanda, sest müts sai megasoe. See vist tähendab seda, et puuvillasest lõngast v millestki peaks sügisel uue tegema lisaks. Mulle ei meeldi külmal ajal paljaspäiseid vaadata. :P

Thursday, April 02, 2009



Koti lõige on mind ammu huvitanud. hiljuti välgatas, et omale võiks sellise teha. AGa ma ei suuda otsustada, millisest kangast. Tahaks särtsulist. Aga midagi ahvatlevat kodus pole ja poodi pole pääsenud..
Ja siis tekkis võimalus ühe kingituse tegemimseks. Ja siis mõtlesin, et teen sellise nö tööproovi. Et kas kott ikka reaalsuses meeldib mulle endale ja äkki on liiga raske õmmelda minu jaoks jne.
Aga polnud raske õmmelda. Enam-vähem õiges järjekorras tegin ka asju ja.. Olgu õnn tänatud, et ma valisin musta anga, sest muidu oleks raske olnud käest ära anda seda kotti! :D

Wednesday, March 18, 2009

Ma olen ikka unistanud tattoost. Pole suutnud seni otsustada, millist ideed esimesena realiseerida Aga see siin tundub just minule sobivat:




Ahjaa, kuduporno blogi. Sisene vaid juhul, kui vanust on piisavalt, et pornot vaadata!

Wednesday, March 04, 2009

Monday, March 02, 2009

Kunagi tõi ema mulle Soomest lambi. Aasta oli vist 90 v 91.

Igaljuhul aasta tagasi võeti ta laest rippumast ära. Noh, remondiks läks ja leiti, et ei sobi ümbrusega. Lisaks veel pleekinud ja must. Seisis teine siin nurgas mitu aega nukralt.
Võtsin talt siis kanga maha.

Ja pesin puhtaks. Vana kanga küljest rebisin (oli liimitud) narmad ära ja ülemise kandi samamoodi ning uue kangalõikasin vana kanga järgi.

Siis õmblesin kanga küljed, triikisin sirgeks ja kinnitasin kanga uuesti lambi raami külge (pisikeste naeltega ja serva liimisin). Ja kandid liimisin ka. Moment liimiga.
Selline ta siis sai!

Klambrid lõin püstoliga kantide otstesse, kuni liim on korraliult kuivanud.
Välguga ja välguta. Igaljuhul sobib nüüd oma vanale kohale superhästi. :)

Wednesday, February 25, 2009

Vastlauklitest oli juba siiber. Ülejäänud pere vaataspresidenti vastuvõttu, kõik unustasid söögitegemise, seega tuli hakata miskit leiutama.
Põhiroaks oli kartulivorm. Ikka minnu moodi, ahjus küpsetatud, juustu, liha ja vahukoorega. Nii meeles on ühe koka jutt, kus ta ütles, et pea iga toidu saab paremaks muuta kolme asjaga - või, juust ja hapukoor.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Magustoiduks tahtsin teha ma midagi lihtsalt ja midagi, mis meenutaks lapsepõlve..
Ja siis sai valmis just selline kausitäis igale sööjale:


Hapukoore-kakao kreem (hapukoor, vaniljesuhkur, suhkur ja kakao- väga hea magusaisu leevendaja), karamellistatud kaerahelbed (just nii, nagu tehti meil lapsepõlves - kaerahelbed rasvaga pannile.. Kui rasv sulanud, siis suhkrut peale kõvasti ja praadida, kuni suhkur sulanud ja kaerahelbed pruunid, vajadusel panna suhkrut juurde) ja metsmaasikad (kellele need lapsepõlve ei meenutaks?). Metsmaasikad olid meil sügavkülmas, pildilt on näha, kuidas kaerahelveste kuumuse peale on marjad läinud härma.
Igaljuhul imehea!

Vastlapäeva puhul sai kohalikus karjääris liugu lastud, saanigaalla sõites lageraiet tehtud, kelku lõhutud, pannkooke söödud.. Väga tore päev oli.

Saturday, February 21, 2009

What a Wonderful World kokablogist leidsin imelise retsepti.
Esimene laar läks nahka. Teine laar tuli juba imehea.

Aga peaks veel proovima.
Muide, pole üldse keeruline! :)
Ja lastele olid need erilised lemmiud. Mina täidise panemiseni ei jõudnudki, kõik söödi enne ära. :p
Seega peagi uus katse. :D

Monday, February 16, 2009

Müts

Kadus ära minu müts ja uut oli vaja. Nagunii plaanisin uut mütsi.. Küll kududa.
Aga läks teisiti.
Leidsin ühe kampsuni, mille seljal oli suur auk.
Ja olin näinud.. Hetkel ei meenu, kus, ütleme et internetiavarustes ühte ideed, kus oli tehtud kampsunist müts ja otsustasin samuti talitada.

Ehk siis..
Kampsuni alleäärest lõigata sobivas pikkuses ja laiuses tükk.. Õmmelda üks äär kokku, et tekiks toru.. Mõõta kummipael (soovitavalt laiemat sorti) ja õmmelda see kokku, täpselt nii, et oleks mugavalt ümber pea. Kampsuni allääre soonik voltida pooleks, kumm sinna vahele ja õmmelda kinni. Lõpuks siksakitada veel ülemine äär ja siis krookida lõngaga kokku ja ongi lotu valmis.


Vajadusel võib veel panna kaunistuseks nööbi sinna tahaotsa. Mina panin ühe prossi.

Vennapojal Sanderil oli sünnipäev.
Sai ta omale põrsa. Käe saab sisse pista ja teatrit teha.






Oma poeg sai kepphobuse kingiks. Sellest polegi asist pilt, peaks homme püüdma.

Õnnetu, sest läks kaks kuud, enne kui nad omanikuni jõudsid.
Sain nad valmis veidi enne jõule. Ootasid riiulil õiget aega. Nädal tagasi mõtlesin, et aitab! Kui otse omanikuga ei kohtu, panen need posti. Ja postkontoris avastasin, et.. Üks kinnas on teisest paar cm pikem! Postitädi vaatas mind küll imelikult. :P
Nojah, eks ma siis läksin koju ja kudusin kolmanda kinda veel. Hetkel mõlgutan mõtteid, et kas ma selle kinda, mis üle jäi, harutan üles või teen talle ka paarilise..
Iseenesest kinnas on imelihtne. Ma musti ei tahtnud teha, nagu sooviti (vat milline pipar), kuid mõtlesin, et sinine ja hall võiks olla piisavalt mehelik ning see värvikombinatsioon tundus sellele inimesele kuidagi õige. Ja võtsin lõngaks Titan Wooli, et ikka kuidagi poleks võimalik, et torkima hakkaks.

Siiski loodan, et kindapaari õnnetused said lõppeks otsa ja nad leiavad omale õnneliku tuleviku..:)

PS. Kontrollisin siis kohe igaks juhuks veel ühte kindapaari, mis oli valmis äraandmiseks ja mis selgus? Kaks parema käe kinnast olen kudunud! Määämääämääää..

Monday, January 26, 2009

Peas vasardas juba mitu päeva, et tahaks midagi head, tahaks midagi head...
Vaatasin, mis külmikus on ja asusin retsepti otsima. Kuna endiselt on minu kokaraamatud kõik jalutamas, siis pidin netiavarustest midagi uut leidma. Ja leidsingi kokaraamat.ee lehelt.



Kohupiimaküpsised

Valmistusained

250 g (1 pk) kohupiima
200 g võid või margariini
2 kl jahu + 1/2 kl jahu rullimiseks
1/2 kl suhkrut

Valmistusviis

1. Sega pehme rasvaine, kohupiim ja jahu ühtlaseks taignaks.
2. Hoia taignapalli veidi aega külmas.
3. Rulli taigen jahusel laual õhukeseks, lõika ümmarguse vormiga (klaasiga) kettad.
4. Kasta kettad suhkrusse, murra pooleks, kasta veelkord suhkrusse, murra veelkord pooleks, kasta veelkord suhkrusse.
5. Lõika laiemasse ossa noaga sälk sisse.
6. Küpseta kuumas ahjus 15 min.



Imehea koos piparmünditeega!

Saturday, January 24, 2009


Veel üks pusa. Fliisist. Mõlemad kangajäägid, Abakhanist kunagi ostetud. Hall defektiga, meelega sai soetatud.
Kuid niii pehme, niiii mõnus.



"Kippadi-koppadi, kippadi-koppadi.."

Sokid jalga!

Emps, mis klõpsid ah?

"Emme, sa teed nii naljakaid trikke? Miks ma seisma pidin? "

"Mu hobune on tilluke, kuid ta on armas minule..!"

;;