Kai ja Epp tegutsevad.

Meil mehega on vedanud, sest meil on palju toredaid sõpru.
Ühel neist on jaanilaupäeviti sünnipäev. Kaua sai nuputatud, mida talle sünnipäevaks teha. Tahtsin midagi erilist, sest ta ise on eriline. Ja minu poeg ja kindlasti üsna pea ka pisitütar, armastab teda väga.
Kuna tütrel on pidev gaasiralli, siis enda panusele ei hakanud lootma, niigi palju sahmimist.. Ja ei tulnud geniaalset ideed ka.. kuni surfisin netis ringi ja järsku välgatas!
Palusin abi Pisihaldjalt. Juba kaua imetlen tema töid ja arvasin, et just tema mõnus muhe kunstnikukäsi oskaks avaldada meie sooje tundeid kalli tädi Triinu vastu. Mõned tihedad e-mailide vahetused ja minu ärevusest värisevad mõtted.. Ja saadu ületas minu ootused.
Ma pean vist tervele oma perele kah sellised särgid ikka tellima, sest kokkuvõttes hakkas omal juba vaat et kade meel, et pidin ikkagi selle särgi ära kinkima :P
Ja ma tõesti usun, et kingisaaja jäi väga rahule. Vähemalt kinnitas ta seda ja silmad särasid ka, nagu pisikesel plikatirtsul ;)Aitäh Triinule, et ta olemas on!

Ja aitäh Pisihaldjale nii imetoreda särgi eest! Lihtsalt vaimustav!

Heegeldasin sellise mütsi. Esimene peaaegu, et õnnestunud müts.
Oli üks poolik valge heegelniit ja tipsil polnud mütsi suveks.. sellist, mida tahaks ka pähe panna talle :P
Valmis mõne tunni, heegelnõel nr.2 abiga.
Ja tegelikult pole mütsitegu üldse hirmus, aga Artole omal ajal ei saanud sellist, nagu soovisin ja mõnda veel ... Ma arvan, et kui ühe asja, mis mul ammu lõpetamist ootab, lõpetatud saab, siis teen mõne mütsi veel.

Ja endale ei oska küll mütsi teha. Ega kampsunit...
Masendav :P

Aga panen ühe pildi Rebekkast veel.


OK, kaks sai ;)