Kai ja Epp tegutsevad.

Sel suvel käisin ma koos mehe vanematega Saaremaa ja Hiiumaa reisil.
Ja külastasime ühte nende head sõpra. Ta on ääretult huvitav naisterahvas. Ja märkasin, et tal on maja peale palju ingleid. Ja see hakkas mulle meeldima. Mõte inglitest ja haldjatest kodus. Ise tehtud või muidu erilised.

Ja siis on mul üks eriline sõber. Kes unistas kaua oma kodust, sellest päris omast. Suvel, kui ta sünipäev oli, siis tegin talle oma haldja. Kes hoiaks kodu ja soojust ja soodustaks selle õige kodu leidmist. Ainuke asi, et ma ei saanud seda haldjat talle üle anda. Alles nüüd, sellel laupäeval. Aga neljapäeval sai ta uue kodu omanikuks. Järelikult haldjas suutis ka pika maa peale oma tööd teha. Vähemalt nii mulle meeldib mõelda. :P
Õhtu enne külastamist tegin haldjale veel uue kleidi, see on hulka ilusam. Vanast kleidist pilte pole.

Kuid pildid on siin:










Keel on suust väljas, veidi kelmust minu poolt. Riputuskonks on, et saaks ta kuskile seinale panna.
Ja tiivad.. Need tiivad on ägedad. Panin ühele kangale puiduliimi, nii et kõik oli koos. Ja veidi valget nööri, selle tegin ka liimiga kokku ja vormisin tiibadeks. Siis panin ahju kuivama. Peale selle määrisin teise poole liimiga kokku ja puistasin peale pärleid. Ja panin taas ahju kuivama.
Kleit on vana mööbliriide tükk. Keha vana seelikutükike. Nööbid vanalt triiksärgilt. Juuksed lõngajääk.
Ja kõik õmblesin käsitsi, sellepärast ta veidi nässu näeb välja.
Ja haldjale pandi minu nimi (punastan siiani mõeldes sellele).

Aga. Kõik see aeg, kui õmblesin, mõtlesin oma sõbrale häid soove. Ja usun, et haldjas annab soovid edasi ning aitab neid täita.

See ei jää viimaseks haldjaks.