Kai ja Epp tegutsevad.

Õnnetu, sest läks kaks kuud, enne kui nad omanikuni jõudsid.
Sain nad valmis veidi enne jõule. Ootasid riiulil õiget aega. Nädal tagasi mõtlesin, et aitab! Kui otse omanikuga ei kohtu, panen need posti. Ja postkontoris avastasin, et.. Üks kinnas on teisest paar cm pikem! Postitädi vaatas mind küll imelikult. :P
Nojah, eks ma siis läksin koju ja kudusin kolmanda kinda veel. Hetkel mõlgutan mõtteid, et kas ma selle kinda, mis üle jäi, harutan üles või teen talle ka paarilise..
Iseenesest kinnas on imelihtne. Ma musti ei tahtnud teha, nagu sooviti (vat milline pipar), kuid mõtlesin, et sinine ja hall võiks olla piisavalt mehelik ning see värvikombinatsioon tundus sellele inimesele kuidagi õige. Ja võtsin lõngaks Titan Wooli, et ikka kuidagi poleks võimalik, et torkima hakkaks.

Siiski loodan, et kindapaari õnnetused said lõppeks otsa ja nad leiavad omale õnneliku tuleviku..:)

PS. Kontrollisin siis kohe igaks juhuks veel ühte kindapaari, mis oli valmis äraandmiseks ja mis selgus? Kaks parema käe kinnast olen kudunud! Määämääämääää..