Kai ja Epp tegutsevad.

Peas vasardas juba mitu päeva, et tahaks midagi head, tahaks midagi head...
Vaatasin, mis külmikus on ja asusin retsepti otsima. Kuna endiselt on minu kokaraamatud kõik jalutamas, siis pidin netiavarustest midagi uut leidma. Ja leidsingi kokaraamat.ee lehelt.



Kohupiimaküpsised

Valmistusained

250 g (1 pk) kohupiima
200 g võid või margariini
2 kl jahu + 1/2 kl jahu rullimiseks
1/2 kl suhkrut

Valmistusviis

1. Sega pehme rasvaine, kohupiim ja jahu ühtlaseks taignaks.
2. Hoia taignapalli veidi aega külmas.
3. Rulli taigen jahusel laual õhukeseks, lõika ümmarguse vormiga (klaasiga) kettad.
4. Kasta kettad suhkrusse, murra pooleks, kasta veelkord suhkrusse, murra veelkord pooleks, kasta veelkord suhkrusse.
5. Lõika laiemasse ossa noaga sälk sisse.
6. Küpseta kuumas ahjus 15 min.



Imehea koos piparmünditeega!

Veel üks pusa. Fliisist. Mõlemad kangajäägid, Abakhanist kunagi ostetud. Hall defektiga, meelega sai soetatud.
Kuid niii pehme, niiii mõnus.



"Kippadi-koppadi, kippadi-koppadi.."

Sokid jalga!

Emps, mis klõpsid ah?

"Emme, sa teed nii naljakaid trikke? Miks ma seisma pidin? "

"Mu hobune on tilluke, kuid ta on armas minule..!"

.. oleks midagi SELLIST vaja küll.

Ma siin kirjutasin, et tegin sõbra pojale karukostüümi.
Nooh, mõni pilt sellest, kuidas seljas oli:




Kõrvad kiskusid küll lonti. Oleks pidanud ikka terve mütsi tegema.
Kuid tean, et poisile kostüüm meeldis ja see ongi põhiline. :)

No nii. Ühed ägedad tissikad. La Senzast selliseid ei leia! :P



Ülejäänud leiad SIIT.

Ave palus mult randmesoojendajaid. Et tööl oleks soojem.









Beez pits on heegeldatud, muidu kootud. Sai mõnus pehme küll, vist soe ka. Nööbid kõik samad, kuid erinevat värvi.
Ja loodetavasti tulid veidi Ave moodi..

..muffinid. Jah, kuulsite õigesti, pole elus enne muffineid teinud. Nüüd igatahes tegin. Retsepti sain nami-namist.
Mõtlesin,e t oh, nii palju vaariakid pole vaja, panin vähem. Oleks võinud ikka rohkem panna Aga maruhead on küll.

Tuhnisin ema ja ristiema kangavarudes ja leidsin sellise pusa:


Mõte hakkas liikuma ja kuna Rebekkale oli vaja pluusi, millega lasteaias käia, siis proovisingi, et mis saab.. Paraku Rebekkat on praegu väga raske pildile saada. :P
Ainuke mõistlik pilt, kust ka pluusi normaalselt näha:


Selline robustne õmblustöö on taaskord taotuslik. Hakkab viimasel ajal nii palju poes silma, et tekib kihk järele proovida, kuid eks siingi on vaja osavust ja vilumust, seda ma püüangi saavutada (mitte et mul ükdse eriti suured oskused õmbluses oleks, teen tunde järgi ja kui tunnet pole, siis nii, kuidas jumal juhatab.. Eks vaikselt õpin oma vigadest).
Vead olid need, et ma mõtlesin, et kuna mul hetkel trukke käepärast pole ja nööpauku ei viitsi teha, siis teen piisavalt suure kaelaauguga, et mahuks üle pea.. Kuid nüüd sai liiga suur. Üldse pluus on veidi liiga lai... Võiks ikka korralikult lõiget kasutada, pole veel nii osav, et teise pluusi järgi teha (või oli lihtsalt vale pluus valitud..).

Südamed:


Ja veel mõned pildid, lihtsalt niisama (ehk kuidas meil see pildipüüdmine tavaliselt käib):













Ideid on veel, kangad on ootamas. Ma ei hakka midagi lubama, sest siis nagunii ei saa valmis.
LÄhen parem täna magama ja vaatan, mis nägu homme õmblusmasin on. Plaanis on teha endale, pojale ja tütrele. Pojal on otsas eelkõige t-särgid ja tütrel on vaja eelkõige pikkade varrukatega pluuse, mida pihikseeliku alla panna. Või siis pükste juurde. Ja endale.. Pluuse, kleite ja.. Noh, näis.. Ma olen oma garderoobist suht tüdinenud. :P

Vahel juhtub ka niii.

EDIT:
Sooviti pitsa retsepti.

Pitsapõhja teen ma ise, avastasin kunagi Qsti blogist (suurepärane toidublogi minu meelest üldse) ühe ääretult hea pärmitaina retsepti ja see tuleb mul alati välja. Kiiresti valmib, kiiresti kerkib, igati mõnus.
Pärmitaina retsept on siin: http://qsti.blogspot.com/2008/03/kohupiima-vaniljestritsel.html

Ja kui tainas on kerkinud, siis rullin ta ahjuplaadile (tavaliselt läheb selleks pool, teine pool läheb kringliks või saiadeks).
Siis määrin peale tomatipastat. Mõnuga. Kui seda pole, siis ketšup käib ka, kuid pasta on parem. Väga koonerdada ei maksa, sest mahlakus on pitsa võti!
Siis läheb peale riivjuust. Just nii! Selleks, et juust ikka mahlaseks jääks!
Siis läheb peale hakkliha, ühe panni kohta kuskil 400 grammi, sibulaga praetud.. Ja enne, kui panni tulelt võtan, panen ka hakkliha sisse veidi tomatipastat. Et ikka mahlasem oleks.
Ja siis läheb peale minul tavaliselt paprika, tomat, hapukurk ja vahel ka oliivid.
Pitsa ääred, mis jäid katteta, teen lahtiklopitud munaga üle.
Ning ahju 200 kraadi juures, ahjus on umbes pool tundi, ma täpselt ei tea, sest ahjud, milles teinud olen, on erinevad ja küpsemisaeg nendes on olnud erinev. Mulle pealegi meeldib piiluda pidevalt, et kuidas on.
Kui pitsa on põhimõtteliselt valmis, ääred helepruunid, siis võtan ta välja ja panen hästi õhukese riivjuustu kihi veel peale. Kokku läheb juustu umbes 400 grammi.
Ja pitsa on ahjus, kuni see riivjuust on korralikult sulanud.

Siis tuleb see kõige raskem osa - peletada teised asjaosalised nii kauaks eemale, kuni pitsa enam kõrvetavalt kuum pole.
Mina aeg-ajalt püüan ära osta - et kui ollakse kannatlikud, siis saab saiakesi/kringlit.

Isu head ja paremat! ;)

Kui tuleb keset päeva tunne, et oh, teeks midagi head, siis see tähendab, et vähemalt korraks on minu ellu hea stabiilsus tagasi tulemas.
Kolm muna, tundega suhkrut ja veidi soola, 200 grammi kohupiima, veidi jahu ja vajadusel veidi piima juurde. Ning pannile!